Mis on Fitness Challenge?

Fitness Challenge koosneb 3 eri raskusastmega tasemest: Kuldsari, hõbesari, pronkssari. Igas sarjas on valitud 6 harjutust, mida tuleb sooritada 2 minuti jooksul maksimaalne korduste arv. Iga ala vahel on 2 minuti pikkune taastusaeg. 

Iga pausi järel, liigub sportlane järgmise võistlusala juurde ja sooritab sellise kahe minutilise intervalliga kokku kõik kuus harjutust. Ehk siis kokku kestab kogu raja läbimine koos pausidega 22 min. 

Millest puhast sooritusaega on 12 minutit. Võidab sportlane, kes sooritab kõigi kuue võistlusharjutuse peale kokku kõige rohkem kordusi. Olgu öeldud, et võistleja enda asi on see, kui palju järjest ta kordusi sooritab ja kui palju võtab puhkepausi iga soorituse järel. 

See tähendab, et ei pea kogu 2 minuti jooksul järjest suutma harjutust sooritada. On olemas harjutusi, mida suudetakse 2 minutuit järjest teha ja on ka harjutusi, kus see sisuliselt võimatu on.

Iga ala juures on kohtunik, kelle ülessandeks on jälgida sportlase sooritust ja lugeda ära kordused, mis on reeglitega kooskõlas. Enne võistlust tehakse tavaliselt veel võistlejatele kiire instruktaaž harjutuste tehnilise sooritamise kohta, et kõik reeglitest ühtemoodi aru saaksid. Võistlustel on olemas ka peakohtunik, kelle ülesanne on omakorda kordineerida kohtunike tööd ja teha nende üle ka järelvalvet, et vajadusel sekkuda ja aidata kordusi korrektselt lugeda. 

Seega võistluse läbiviimiseks on vaja ühte peakohtunikku ja kuute alakohtunikku. Lisaks sekeretäri, kes sisestab kohtunike poolt loetud kordused võistluste protokolli. Kasuks tuleb ka see, kui on olemas konferantsjee, kes kommenteerib ja selgitab publikule toimuvat. 365JP Fitness Challenge raames on selle töö enda peale võtnud Ott Kiivikas ja see muudab ka publiku jaoks kogu toimuva palju arusaadavamaks. 

Lisaks on hea teada erinevate alade kohta fakte ja reegleid, et ka publikul oleks mingi orientiir ja hea arusaamine toimuvast.

Võistlusalad tugevuse järjekorras:

Kõige raskemate harjutustega on Kuldtase, mis koosneb 6 harjutusest:

• Rippes kangil kätekõverdused (Lõuatõmbed)
• Kastile hüpped mehed 60 cm ja naised 50 cm
• Rööbaspuudel surumine
• Kõndimine kangiga turjal mehed 50 kg ja naised 30 kg
• Keretõsted ketta üle pea viimisega kõigil 10 kg
• Kätekõverdus hantlitel + õlasurumine mehed 2 x 15 kg ja naised 2 x 10 kg hantlid

Järgmisena on raskusastmelt Hõbetase, mis koosneb samuti 6 harjutusest:

• Seljatõmbed plankasendis jalad kastil 50 cm kõrgusel
• Jeffersoni kükk (kang asetseb jalge vahel) mehed 60 kg ja naised 40 kg
• Paralettidel surumine jalad ees kastil 50 cm kõrgusel
• Väljaasted ette hantlid käes mehed 2 x 15 kg ja naised 2 x 10 kg hantlid
• Keretõsted ketas rinna kohal kõigile 10 kg kettaga
• Sangpommi rebimine ühe käega mehed 12 kg ja naised 8 kg

Järgmisena on raskusastmelt Pronkstase, mis koosneb samuti 6 harjutusest:

• Seljatõmbed plankasendis jalad maas
• Sangpommiga kükk (sangpomm käes) mehed 32 kg  ja naised 24 kg
• Kätekõverdused maas
• Väljaasted taha hantel rinnal mehed 12 kg ja naised 7,5 kg
• Keretõsted maas matil ilma lisaraskuseta
• Sangpommi rebimine kahe käega mehed 12 kg ja naised 8 kg

Sõltuvalt oma treenitusest saab iga sportlane või harrastaja valida taseme, mille harjutused talle jõukohased on. Esialgu võib vabalt alustada kõige lihtsamast sarjast, mis on pronkstase ja sealt liikuda koos treenituse tõusuga edasi järgmisele tasemele. Loomulikult ei ole keelatud alustada ka kuldtasemest, kui treenitus seda võimaldab.

Võistlusel on olemas lisaks erinevatele tasemetele ka vanuserühmad:

• Juuniorid vanus 16 – 23 (nais kui meesjuuniorid)
• Seeniorid 24 – 35 (naised)
• Seeniorid 24 – 40 (mehed)
• Masters naised + 35 aastat
• Masters mehed + 40 aastat

Üldjuhul võisteldakse absoluutarvestuses ja peetakse samal ajal ka arvestust vanuseklasside üleselt. Sportlane võib hakata võistlema masters vanuserühmas alates sellest aastast, mil tal täitub masters vanuserühma vanus. Juuniorid saavad võistlelda juuniorina selle aasta lõpuni, mil neil täitub 23.eluaasta.

Lisaks individuaalvõistlusele võisteldakse veel paarides (naine + naine, mees + mees) ja segapaarides (naine + mees). Ning on olemas ka meeskonnavõistlus, kus korraga võistleb tiimis 6 sportlast.

Segapaarid: võistluse harjutused on täpselt samasugused, mis individuaalvõistlusel. Võistluspaarid alustavad samal põhimõttel, mis individuaalvõistlusel iga 2 minuti järel läheb rajale uus võistluspaar. Sportlased sooritavad ühte ja sedasama harjutust vaheldumisi, kordused loetakse paari peale kokku. Võistluspaari enda asi on jagada ära taktika, kes kui palju kordusi korraga sooritab. Võidab võistluspaar, kes sooritab taaskord kuue võistlusharjutuse peale kõige rohkem kordusi kokku.

Meeskonnavõistlus: võistlusharjutused on täpselt samasugused kui individuaal ja paarisvõistlusel. Vahe seisneb selles, et igas võistlonnas on kuus liiget (mitte kunagi ainult ühes soost). Näiteks võib olla: 2 naist + 4 meest või 3 naist +  3 meest või 4 naist + 2 meest. Kui tundub alguses, et meeste suurem osalus tiimis on selge eelis, siis omast kogemusest ütlen, et on olemas täna naisi, kelle olemasolu võistlkonnas võib olla suurem eelis kui meeste ülekaal. Lisaks on paljudel harjutusel ikka naistele vastav vahendi raskus ehk siis naised ei soorita meeste raskustega harjutusi. Võistkond ise jagab ära, kes millisest harjutusest alustab võistlust. St erinevus individuaalalaga on see, et kogu tiim alustab korraga võistlust. Kõik võistlejad liiguvad ringi – ratast kuus võistlusharjutust läbi ja iga tiimiliikme kogu võistluse tulemus summeritakse teiste tiimiliikmete omadega kokku. Võidab see tiim, kes saavutab 6 sportlase tulemuste kokkuliitmisel kõige suurema korduste arvu.

Lisaks eeltoodud tasemtele on olemas ka selline ala nagu SPEEDFIT. Speedfit on mõeldud juhuks kui võistlejate arvud lähevad suureks ja tekib vajadus ajalisest spektrist vaadates võistlust kiirendada.

SPEEDFITIS tuleb sooritada samasuguseid harjutusi nagu Fitness challenges. Vahe seisneb selles, et igat harjutust tuleb sooritada kindel korduste arv (30 kordust) ja kahe ala vahel ei ole enam 2 minutilist pausi. Ehk siis sooritatakse järjest kuus harjutust igat 30 kordust ja seda kellaaja peale. Võidab sportlane, kes kõige kiiremini läbib raja. Korraga stardib neli sportlast ja see muudab ka ala veelgi atraktiivsemaks publiku seisukohast, sest kohe distantsi jooksul on võimalik näha, kes võistlust juhib.

Speedfit võetakse üldjuhul kasutusele kui sportlasi on stardis juba üle 100. Sellisel juhul tehakse eelvoorud, kus valitakse välja neli harjutust ja sooritatakse need aja peale. Sealt edasi finaali 12 parema sekka saanud sportlased sooritavad juba kõik kuus harjutust samal põhimõttel.

Näide kuldsarja Speedfit võistluse kohta (peale iga harjutuse vajaliku korduste arvu sooritamist liigutakse edasi järgimise ala juurde ja hakatakse kohe seda edasi sooritama kuniks on läbitud kõik neli harjutust):

Eelvoorus 4 harjutust sellises järjekorras:

• Kätekõverdused hantlitel + hantlite surumine 30 kordust mehed 2 x 15 kg ja naised 2 x 10 kg
• Rippes kätekõverdamine 30 kordust
• Keretõsted ketta üle pea viimiasega 30 kordust kõigil 10 kg
• Kõndimine kang turjal 30 sammu mehed 50 kg ja naised 30kg

Finaalis on 6 harjutust ja järjekord selline:

• Kätekõverdused hantlitel + hantlite surumine 30 kordust mehed 2 x 15 kg ja naised 2 x 10 kg
• Rippes kätekõverdamine 30 kordust
• Kastile hüpped 30 kordust mehed 60 cm ja naised 50 cm
• Rööbaspuudel surumine 30 kordust
• Keretõsted ketta üle pea viimisega 30 kordust kõigil 10 kg
• Kõndimisi kang turjal 30 sammu mehed 50 kg ja naised 30 kg